Tarbimise juhtimine – vastumürk kõrgetele elektrihindadele
Elektrihinnad vahemikus 20-50 €/MWh on asendunud uue reaalsusega, milleks on 200 – 500 €/MWh ning meil pole muud teha, kui kohaneda kümnekordse hinnatõusuga. Üks võimalik lahendus väiksema elektriarve saamiseks on tarbimise juhtimine, mis aitab ka meie elektrisüsteemi turvalisemaks ja vastupidavamaks muuta. Aga mida see inglisekeelne moodne väljend “demand response” sisuliselt tähendab?
Mäletad 2022 aasta 17. augusti haipi, mil elektribörsil oli ajavahemikus 18.00-19.00 elektrihinnaks 4000 €/MWh? Et seda hoomatavamaks muuta toome näitena, et elektri börsihinna lepinguga eraisik maksis sel tunnil elektrisauna kütmise eest umbes 50 eurot. Tundub uskumatu, kuid selle šokeeriva numbri põhjuseks oli alla 0,1% elektridefitsiit, mis oli sel ajal 2,14 MWh.
Järgmisel päeval teatas Elering, et kell 18.00-19.00 vähendasid eestlased oma elektritarbimist umbes 100 MWh võrra, mis on oluliselt rohkem, kui eelmisel päeval puudu jäi, et vältida 4000 €/MWh hinda. See oligi tarbimise kaudne juhtimine ehk inimeste vastus šokeerivale elektrihinnale. Nad kohandasid oma energiatarbimist vastavalt hinnasignaalidele, lülitasid energiamahukad seadmed välja ja läksid näiteks hoopis jalutama. Aga antud juhul ei olnud sellest enam kasu, sest elektrihind pannakse paika päev varem ning süsteem ei teadnud, et inimesed plaanivad vähem tarbida.
Tüüpilise kodutarbija 24 tunni elektritarbimise profiililt on selgelt näha, et suurima tarbimisega perioodid langevad kokku tundidega, mil elektribörsihinnad on kõrgeimad, eriti õhtuti, mil inimesed tulevad töölt koju ja hakkavad kõik korraga energiat tarbima. Öösel aga tuleb ette ka madalate hindadega perioode, mil suurem tuuleenergia tootmine koos väiksema energianõudlusega suruvad hinna alla. Sellest järeldub, et parim, mida saad energiaarve vähendamiseks teha, on viia vähemalt osa tarbimisest tipptundidelt (17.00 – 22.00) tipptundide välisele perioodile (02.00 – 05.00).
Esmapilgul võib tunduda, et pidev elektrihindade jälgimine ja sellega seotud tarbimisnihked käegakatsutavat säästu ei too. Kui aga vaadata järgmist graafikut, siis näed, et näiteks ruumi kütmine moodustab umbes 53% kogu energiatarbimisest, samas kui kodumasinad, mille hulka kuulub ka pesumasin, moodustavad umbes 19%.
See muidugi ei tähenda, et pead oma lemmiksarjade vaatamise pooleli jätma või tuled välja lülitama kui elektrihind on kõrge. Oluline on võtta kasutusele elektritarbimise juhtimise tehnikad, ohverdamata oma harjumusi ja mugavuse taset. Miks mitte langetada termostaadi või põrandaküttesüsteemi sättetemperatuuri või lülitada pesumasin ja nõudepesumasin sisse kell 03.00, kui elekter maksab 50 €/MWh, mitte kell 20.00, kui see maksab ligi 10 korda rohkem? Potentsiaalse säästu arvutamiseks pole vaja kõrgemat matemaatikat rakendada.
Kuid lähme raha säästmisega kaugemale – kujuta ette olukorda, kas saaksid tipptundidel energiatarbimise vähendamise või nihutamise eest tasu? Seda nimetatakse otseseks tarbimise juhtimiseks – kui mitmed energiatarbijad pakuvad oma tarbimise juhtimise õigust agregaatorile, kes saab sellega kaubelda erinevatel energiaturgudel ja luua täiendavat tulu. Praegu tehakse Eestis seda veel väikeses mahus, sest vastavad regulatsioonid on alles välja töötamisel, aga Soomes süsteem juba töötab.
Seega, kui sul on börsihinnaga muutuv elektripakett, tulebki välja, et just sina otsustad, kui palju sa elektri eest maksad – 100 EUR/MWh või 500 EUR/MWh kuus. Proovi kindlasti kasutada ElektriKell portaali, mis pakub infot jooksva ja järgneva päeva elektrihindade kohta, ja annab soovitusi, millal on energiatarbimiseks parim aeg.